Suurmehe kannatustest 2

Kuulutan välja konkursi juuresoleva klipi vaimukamale kujuteldavale dialoogile - postitused teretulnud.
Võitjale auhinnaks "objet petit a"!!!

Suurmehe kannatustest

Seda filmilõiku vaadates kujutlen järgmist dialoogi.
FREUD (närviliselt, pannes lugemisprillid ninale): "Nii, nii, mida see Jung siis jälle kokku on soperdanud..".
NAINE (elevil): "Vaata minu uut kleiti, papa!!!"

Armastav lugemine

"Sa kirjeldad mulle siis lühidalt, eks ole, kuidas seal on, Sinu elu, Sinu korter, Sinu teed, vaade aknast, söök, et saaksin natuke kaasa elada," kirjutas armunud Franz Kafka Prahast Milena Jesenskale Viini ("Kirjad Milenale").
Tõnu Õnnepalu "Flandria päeviku" esimesi lehekülgi lugudes tekkis tunne, et kui Õnnepalu oleks Milena ja mina oleksin Franz, siis võiks seal kirjutatu mind väga huvitada, kõik see jutt sellest, kuidas seal on ja mis seal kasvab, vaated aknast jne, näiteks:
"Muruväljaku taga on madalamate pöökpuude tume viirg, nende servas on õhk alati natuke udune, sinakas. Ühes nurgas on isegi nulud, need on muidugi päris mustad. Nulgude tagant algab ilma igasuguse üleminekuta suhkrupeedipõld, aga see siia ei paista."
Aga kuna ma ei ole autorisse armunud nagu Franz Milenasse, siis pole ma ka paarist esimesest leheküljest siiani kaugemale suutnud lugeda.
Mõnikord kirjutavad kirjanikud justkui armunutule, neisse endisse eeldatavalt armunud lugejatele (ideaalsetele lugejatele?).

Hävitada, hävitatud saada

"Teispoole meresid ma lähen ja päikesepiste elan üle ja kõik, mis mul on, annan ma ära, aga mitte mehe eest, sest nemad tahavad ise hävitada ja mitte hävitatud saada. Sellepärast nad romantiliseks armastuseks ei sobigi."
(Jeanette Winterson, "Apelsinid pole ainsad viljad")
Selle tsitaadi puhul pani mõtlema kõneleja positsioon, s. t. tema (kui naise) suhe romantiliseks armastuseks sobivatesse naistesse: on see mehelik/aktiivne (ise hävitada tahtev) või naiselik/passiivne (ise hävitatud saada tahtev)?
Viimasel juhul sooviksid niisiis mõlemad osapooled armastuses kui teatavas teineteist peegeldavas suhtes hävitatud saada (teineteisesse hävida või kuidas seda iganes mõtestada).
On see romantilise armastuse valem?
Esimesel lugemisel tundus mulle ausalt öeldes kuidagi automaatselt, et kõneleja ihkab ise mehe, s. t. hävitaja positsiooni (minu mehelik-lame arusaam?).

Millal saaks aega mõelda?

Mehelikust pilgust

Laura Mulvey kirjutises “Visuaalne nauding ja narratiivne kino” on juttu skopofiiliast (vaatamisihast ja -naudingust) ainult meheliku ja heteroseksuaalse pilgu seisukohalt; pilgu objektiks on tal alati naine.
Mulvey eristab meheliku vaatamisnaudingu kaht võimalust: SADISTLIK (naise “väärtuse vähendamine, süüdioleva objekti karistamine”) ja FETIŠEERIV (naise “ülehindamine, naisfilmitähtede kultus”). Ühtlasi on need mehe alternatiivid toimetulekuks naise kui kastratsioonihirmu tekitajaga.
Emil Tode “Raadiot” lugedes tulin mõttele, et gay-jutustaja suhtumises Liz Frantzi kui diivasse on naisobjekti lõhestumine kastreerituks (puudulikuks ja halvustatavaks) ja mittekastreerituks (täiuslikuks ja jumaldatavaks) palju teravamalt, vahedamalt esil kui seda hetero-pilgu puhul võiks täheldada – gay’d on siin paradoksaalselt palju “mehelikumad” (s. t. palju äärmuslikumalt naist lõhestavad) kui mehed ise.
Kas gay’de suhtumises naistesse ei paljastu tõde naiste endi vaatamisiha kohta kui nende pilgu objektiks on teine naine (nartsissistlik rivaalitsemine versus imetlev samastumissoov)? Kas pole naised siin veelgi “mehelikumad” kui gay’d?
Lacanist lähtudes tulekski muideks järeldada, et kõige agressiivsemad ja samas ülistavamad – need kaks dialektiliselt seotud suhtumist esinevad juba subjekti kõige primitiivsemal, eeloidipaalsel arengutasandil – ei olda mitte niivõrd seksuaalobjektide, vaid pigem imaginaarsete samastumisobjektide suhtes, s. t. selliste kehakujundite (imagote) suhtes, mis on subjekti Ideaal-Minaks. Naiste Ideaal-Minaks on aga normaaljuhul teine naine, õigemini terve plejaad teiste naiste kujutisi.
Filmiteoorias tuleks niisiis pilgu analüüsimisel rääkida järjekindlamalt eeloidipaalse "peeglistaadiumi" tagajärgedest, mitte hüpata kohe (nagu Mulvey) meeste oidipusliku kastratsioonihirmuni – nii saaks teoreetiliselt hõlmata mitte ainult meeste, vaid inimolendite kui selliste vaatamisiha.

Pildil on diiva Lauren Bacall (Perske), Iisraeli presidendi Shimon Perezi nõbu.

Fetišismi lühikursus

Juuresolev stilettode reklaam (kliki suuremaks) on nauditavalt lihtne ja samas ka psühhoanalüütiliselt õpetlik, viidates kingafetišile kui falloslikule sümbolile - psühhoanalüüsi kohaselt on fetiši funktsiooniks asendada, varjata, korvata seda, mida naistel EI OLE.
Iga fetiš on ambivalentne - kinga jälg reklaamil küll asendab, kuid samas ka piiritleb hirmutavat TÜHIKUT, äralõiget, kolmnurkset ohuala, s. t. vihjab kastratsioonile.
Ja "stiletto" tähendabki ju algselt terariista, lõikamise, kastreerimise instrumenti (etümoloogiliselt on ta suguluses sõnaga "stiimul").
Kingafetiši kujunemisel ei mängi rolli mitte ainult sarnasusel põhinev asendus (pikk kingakonts kui fallose metafoor), vaid ka külgnevusel põhinev, s. t. metonüümiline nihe: kuna lapse pilk liigub ema kehal alt poolt üles, tarretub fetišiks "puuduvale" objektile lähim eelnenud objekt (justkui põgenetaks hirmunult tagasi aluspesu, jalanõudeni, lakitud varbaküünteni, s. t. objektideni, mille juures võis veel infantiilselt uskuda "maternaalse fallose" olemasolu).
Fetišistidel aitab fetiš ületada kastratsioonihirmu (kui keegi ON juba kastreeritud, siis võidaks neidki kastreerida - hirm, mis tegelikult põhineb ju fantaasial, mitte tõsiasjal, kuid seda raskem on sellest üle saada). Alternatiivideks on psühhoos ja homoseksuaalsus.
Miks või kuidas üks osa meestest on lihtsalt normaalsed heterod, oli Freudile mõistatus.
Filmis "Basic Instinct" on kuulus stseen, kus näeme vilksatamas fetiši TÕDE. Vt lähemalt siit (kingad, mida Sharon Stone seal kannab, pole vist päris stilettod, kuid jätaksid samasuguse jälje).
Üks täpsustav tsitaat Mark Fisherilt:
“She presented men with what Irigaray called “the horror of nothing to see": "her sexual organ represents the horror of nothing to see. ...A “hole” in its scoptophilic lens“ .