Inimese saladus 2
Väljendi "inimene on saladus" on teinud kuulsaks Dostojevski ja see on põhimõtteliselt inimlikkuse saladus, mis teda kummitas. Ka Freudi huvitas inimlikkuse saladus samas mõttes. Hästi valgustav on selle koha pealt Freudi kirjutis, kus ta võtab vaatluse alla Shakespeare'i "Macbeth'i" - see, mis Freudi selle näidendi puhul pead murdma paneb (fastsineerib, kummitab), ei ole mitte leedi Macbeth'i mõrvarlikkus (vere- ja võimujanu bla-bla-blaa), vaid, vastupidi, see, miks leedi Macbeth murdub, miks ta hulluks läheb.
Ehk siis - huvitav (ja saladuslik) ei ole mitte inimeste tõpralikkus (see on vääga booring), vaid inimeste inimlikkus, see visa tuluke neis, mis neist ikkagi inimese teeb.
Sildid: Dostojevski
4 kommentaari:
Inimlikkus ongi tõpralikkus :D
"Inimlikkus on loomalikkus":
http://www.metsas.ee/et/tekstid/tanelt
"...siis jääb ainsaks puhtaks inimese eripäraks abstraktsioonivõime."
Fakt et apelleerite ise praegusel hetkel nimetatud leedi kogemusele on kokkuvõttes fenomen.. rääkigem iseendast , mitte fenomenaalsetest spekulatiivsetest näidetset.
Tolle leedi kogemusele apelleerimine on apelleerimine inimliku au- ja süütunde fenomenile - teie jaoks on see võib-olla tõesti midagi spekulatiivset, mingi "fenomen" (erakorralise ilmingu tähenduses).
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Postita kommentaar
Tellimine: Postituse kommentaarid [Atom]
<< Avaleht