Jääk
Tänases Eesti Ekspressis kirjutab M. Tõnson etendusest "Three Kingdoms" (Stephens/Nübling/Semper) – huvitav leid on näha Risto Kübara rolli(de)s triksterit. Mõtlesin, mida R. Kübara tegelaskuju etenduses kui tervikus minu jaoks (kõige enam) kehastas ja parim, mis pähe tuleb, on see, et jääki. Mis jääki?
Kehalist jääki pärast hinge lahkumist?
Tarbimisjääki – jääki instrumentaliseeritud ja konsumeeritud inimesest?
Seda jääki, mis vaevatud ainest välja destilleerub (hinge = häält, kaevet)?
Jääki, mis paigutub soovitud rahulduse ja saavutatava rahulduse vahemikku ehk siis püsivat, ikka ja alati naasvat tühikut?
Ingellikku jääki millestki taevalikust/jumalikust?
Jääki igas mõttes…
Jääki, kes ainult jääkidest elatubki!
Tõnsonil ka paralleel Jalaka "Gilgamešiga" – tõesti, mõlemas etenduses on, ühes manifesteeritult, teises kaudsemalt küsimus Kangelasest, tema arhe- ja stereotüüpidest, tema võimalikkustest ja tema Teekonnast – kuhu? – tõeni, nii seal- kui ka siinpoolsuseni, iseenda seespoolsuseni Teises vms.
Sildid: teater
postitas Jaanus Adamson kell
september 29, 2011
4 kommentaari:
Trikster on Kübara mängitud tegelaskujuna suisa lavastuse kavalehel kirjas. Tundub, et Anne Türnpu doktoritöö kajab juba lavadelt vastu.
Trikster on tegelikult jokker. Vembuvana, Krullitsi.
Mulle ei meeldi väga see triksteri-mõte selle etenduse puhul, see Kübara-kujuline tegelane oli seal erinevates stseenides pigem mingi kommentaari (platoonilise Idee, antiteesi, üldistuse vms) osatäitja, mitte aktiivse tegutsejana sündmusi genereerimas.
Pigem on trikster tühi potentsiaal, generatiivne potentsiaalsus kui selline - mitte siis jääk. See, et sama näitleja täidab meeleheite (ja ammendatuse) erinevaid kehastusi, ei pane mind temas mitte kuidagi triksterit nägema - -
Muuseas, Kübar meenutas mulle ka Ojasood ja Kristust, aga see ei puutu tõenäoliselt asjasse.
Postita kommentaar
Tellimine: Postituse kommentaarid [Atom]
<< Avaleht