Kuidas mind peaaegu nutma aeti
Viimases Sirbis on M. Oidsalu kriitiline NO72 retseptsiooni suhtes, teatrikriitik võiks tavavaatajast eristuda ehk siis targem olla, teda võiks tavavaatajast eristada "lavastuse kunstilise vormi intellektuaalse analüüsi ja lavastuse afektiivse mõjuvuse üksteisest lahutamise, nende eraldi käsitlemise võime".
Ma ei saa nagu aru, miks peaks lavastuse kunstilist vormi ja afektiivset mõjuvust üksteisest eraldi käsitlema? Põhimõtteliselt on see muidugi võimalik: näiteks kulutan 99% arvustuse mahust flambuajantsele vormianalüüsile ja lõpus ütlen ühe lausega ära: "Sorry, mind isiklikult kogu see jant siiski eriti ei puudutanud" – ja, noh, eks seegi muuda meid juba natuke targemaks, aga... kas pole siiski olulisem suuta näha seda, kuidas lavastuse elamuslik sisu (mõjuvus) on tingitud vormist?
Kas poleks huvitav uurida, kuidas ja miks mingi artefakti (näit antiikse amfora) või ka loodusnähtuse (näit tormise mere) suhteliselt objektiivselt kirjeldatavad vormilised tunnused põhjustavad meis teatavaid subjektiivseid tundmusi ja esteetilisi elamusi: oh kui kaunis, oh kui ülev vms. Kas ei erista just selliste põhjuslikkuste uurimine kunstiteadlast tavainimesest?
Kas poleks huvitav uurida teadvuse tingimusi, mingi afekti tingimusi, mingi väite tingimusi – sellega tegelevad ajuteadlased, psühholoogid ja filosoofid, mitte nö tavainimesed.
Toon isikliku näitena ühe lugemiselamuse.
Mõne päeva eest lugesin Alessandro Baricco "Siidi", lõpus, seal, kus on puänt, tundsin, et tahaks nutta – usun, et olin olnud emotsionaalselt normaalne ja sensitiivne (st adekvaatne ja standardne) lugeja, olin lõpus tundnud seda, mida paljud teisedki, olin lõpus tundnud seda, mida ma olingi ette nähtud tundma (kindlasti on mainitud tundmusel – kahetsus- või heldimuspisaratel, kui Kundera kitschi-definitsiooni meenutada, suur roll "Siidi" populaarsuses). Aga ma usun, et erinevalt paljudest teistest nutu äärele aetud lugejatest hakkasin mina oma peas automaatselt teksti nö tagasi kerima: hakkasin mõttes läbi käima seda, milliseid nö temaatilisi ja narratiivseid (kompositsioonilisi, stilistilisi jne) võtteid kasutades oli autor mu sellise seisundini viinud, kuidas ta oli minuga suhteliselt edukalt manipuleerinud.
Ehk siis, ma isiklikult ei tahaks käsitleda teose afektiivset mõjuvust lahus teose kunstilistest (manipulatiivsetest) vormivõtetest.
postitas Jaanus Adamson kell
aprill 23, 2011
1 kommentaari:
Täitsa nõus, et teose mõjuvuse intellektuaalne analüüs on samuti üks oluline teose analüüsi osa, ma ei eitagi seda, pigem rõhutan. Tsiteerin: "Eesti teatrikriitikas on aga kahetsusväärselt normiks esitada etendusejärgselt häirima jäänud asjaolusid valmis kriitika pähe, selle asemel et tavavaataja istumisasendist nõks ettepoole nõjatuda, enese häiritust vaatajana teadvustada, seda lõpliku hinnangu kujundamisel ka arvesse võtta, ent mitte lasta sel segada hinnangu üheks aluseks olevat lavateose kunstilise vormi analüüsi (hea oleks, kui jõutaks kirjeldusenigi)." Kui J. Adamson pärast "Siidi" lugemist "erinevalt paljudest teistest nutu äärele aetud lugejatest hakkab mõttes läbi käima seda, milliseid nö temaatilisi ja narratiivseid (kompositsioonilisi, stilistilisi jne) võtteid kasutades oli autor teda sellise seisundini viinud, kuidas ta oli manipuleerinud", siis ta lahutabki teose afektiivse mõjuvuse lugejale teose vormi intellektuaalsest analüüsist, st teadvustab enese mõjutatust lugejana nö lugemissituatsioonis ja on seeläbi üldse võimeline teose vormitervikut intellektuaalselt, kriitikupositsoonilt analüüsima. Sama oluline on mõjuteadlikkus ka juhul, kui teos ei avalda (oodatud, eeldatud) mõju. Siinsamas blogis on see küsimus juba "Rise and Falli" näitel väga hästi püstitatud: kriitikul olid teatud mõjuootused, mida ei täidetud ja seetõttu jäi hinnang teosele tervikuna ebalevaks, häirituks, mõjutatuks, sest enese kui vaataja häirituse põhjuste järele ei küsitud, ega oldud seetõttu etendussituatsioonist - mis vähemalt Rise and Falli puhul oli vormi vältimatu osa - ja seega lavastuse vormitervikust lõpuni teadlik, seega poldud suuteline ka lavastuse vormi analüüsima.
Postita kommentaar
Tellimine: Postituse kommentaarid [Atom]
<< Avaleht