Naised peavad mehi jobudeks
Mehed on naiste silmis põhimõtteliselt jobud ja võivadki seda olla, kuid teenindussfääris võib taoline suhtumine hakata närvidele käima – viimati näiteks Viru Keskuse lillepoes: kui keskealine prillidega meesterahvas tammub nõutult lillevaliku ees, ei tähenda see tingimata seda, et ta jobu on (ei taipa midagi ilust ja tunnetest); ei pea talle "hakkajalikult", nii-öelda naiseliku krapsakusega appi kargama, et talle mõnd närvetut õit pähe määrida ("Kurat, kas teil endil oleks hea meel, kui teile selline kingitaks, mingi lugupidamine võiks ju ikkagi olla", oleks tahtnud käratada) – võib ju ka nii olla, et mehel on maitset ja ta peab lihtsalt plaani, kus võiks asuda järgmine lähim ja usutavasti parem lillepood (millele, mööngem, võib naine oma "loomuliku vaistuga" õigesti pihta saada, nii et sa loed ta silmadest: "Ei lähe sa, möku, siit kuhugi, ostad siit selle ära, see käib sulle küll").
Olen ka mujal (näiteks Vesivärava kohvikus) tajunud, et prillidega mees käivitab naissoost teenindustöötajates erilise kiskjainstinkti.
Niisiis lilled, koogikesed, aga samuti ka parfüümide või pükste ostmine ja juuste pügamine – neiski sfäärides ei viitsi naisteenindajad enamasti isegi teeselda, et nad su soove või märkusi tõsiselt võtaksid.
Ja mul alati on suur rõõm tekitada neis üks väike Kognitiivne Dissonants.
Olen ka mujal (näiteks Vesivärava kohvikus) tajunud, et prillidega mees käivitab naissoost teenindustöötajates erilise kiskjainstinkti.
Niisiis lilled, koogikesed, aga samuti ka parfüümide või pükste ostmine ja juuste pügamine – neiski sfäärides ei viitsi naisteenindajad enamasti isegi teeselda, et nad su soove või märkusi tõsiselt võtaksid.
Ja mul alati on suur rõõm tekitada neis üks väike Kognitiivne Dissonants.
3 kommentaari:
Tuleb tuttav ette. Naisena autoteeninduses, ehituspoes, autoroolis ja veel kümnes muus kohas. Hästi läheb siis, kui ei soovitata lahkelt: "leidke omale mees".
(Neelasin konksu alla, jah? :))
Loodetavasti mõjub minu postitus humoorika (või halenaljaka) piuksumisena. Tegelikult ei ole küsimus mitte soolistes eelarvamustes, vaid kultuuris, teeninduskultuuris (ja üheks näiteks eelarvamustest võiks olla ka väide, et eestlased ei ole head teenindajad).
Näiteks arvutisfääris olen mõningast tehnilist taipu omava inimese ja visa katsetajana kokku puutunud eranditult väga lahkete ja abivalmis meesteenindajatega.
See on uus generatsioon mehi, kelle puhul tundub, et neile on sümpaatsed just sellised naissoost kliendid, kes süvenevad meelsasti kõikvõimalikesse tehnoloogilistesse peensustesse - olen olnud olukorras, kus minu selja taga on pikk ja pahane ootejärjekord, sest arvutipoe pikajuukseline noormees selgitab mulle innustunult mõne vidina toimimist. Aga toosama jobuks peetav mees käivitaks ilmselt ka autoteeninduses samasuguse reaktsiooni nagu lillepoes, sest olgem ausad, nendes asjades ta ju ON jobu! Ja seda teab ta isegi, et see temast kaugele kiirgab.
Probleem suhtlustasandil tekiks siis, kui ta ei ilmutaks mingitki aupaklikkust selle suhtes, et üks tegija vend temast rohkem autovärki jagab ega oleks suuteline seda alla neelama või tajuks seda koguni hoobina oma eneseteadvusele - ehk kui ta ei häbeneks hetkeks, lihtsalt moepärast, oma jobu-olemist, et saada paremat teenindamist.
No ja mis nendesse naistesse puutub - nad on ilmselt harjunud kogu aeg midagi tegema ja aktiivselt korraldama ning näevad sinus seda kolli, kes kunagi lillegi ei liiguta, kelle ilumeel nagu muudki meeled ilmselt on välja arenemata ja elavad ennast lihtsalt välja. Võib-olla sa meeldid neile hoopis ja neil on kahju sind minema lasta - enne peavad nad sind lihtsalt natukene ärritama ja kindlaks tegema, kas sa ka päriselt jobu oled.
Aga jah, Eestis tuleb ilmutada suurt tänulikkust, kui sind üldse teenindatakse, seda küll.
Postita kommentaar
Tellimine: Postituse kommentaarid [Atom]
<< Avaleht