Tammsaare kui eestluse, kultuuri ja kohavaimu looja

"Juri Lotman näitab, et tekst mitte üksnes ei lähtu sellele eelnevast kontekstist, vaid ka muudab seda, võiks koguni öelda, et loob selle. Veelgi enam, tekst loob oma lugeja ja lugejaskonna ning on olemas tekste, mille olemasolu tähendus on antud kultuuri jaoks kriitiline. Nii võiks vene kultuuri määratleda kui Pushkini lugejaskonda, eesti kultuuris on arvatavasti samas funktsioonis Tammsaare tekstid (...)."

(Mihhail Lotman, "Paradoksaalne semiosfäär")

...

Albu vallavanem Kalju Kertsmik kõneles Tammsaare kohavaimust. "Et Tammsaare on sündinud ja lapsepõlve veetnud Albu mail, on juba ette ära määranud meie kohavaimu,» lausus ta. «Kõike, mida me siin teeme, mõõdetakse tammsaarelikus mõõtkavas: kuidas suhtume oma kodukohta, mida me siia juurde ehitame, kuidas on haritud meie põllud ja lapsed, missugused on vallarahva suhted isekeskis."

(...)
Kirjandusteadlase Rein Veidemanni meelest on Tammsaare andnud romaaniga "Tõde ja õigus" rahvale tüviteksti, milles eestlased võivad vaadata oma ajaloo- ja hingesügavikesse. "Nad võivad küsida läbi "Tõe ja õiguse", kus on nende isiklik tõde ja õigus ja kus on Eesti tõde ja õigus," arutles ta.
Veidemanni veendumus on: "Eesti tõde ja õigus saavad kokku õigluses, millest omakorda sõltub meie armastuse suurus Eesti vastu. Seda ongi meile õpetanud Anton Hansen Tammsaare."

(Marika Rajamäe artiklist "Albu rahvast innustab kohavaim")