esmaspäev, 16. veebruar 2009

Värskes "Sirbis"

Viimases "Sirbis" arvustan Rein Raua "Venda" –
vedasin ennast kuidagi välja, aga sain jälle aru, et ei istu mulle arvustuse formaat, ei istu mulle ka eesti uuemast kirjandusest (või üleüldse kirjandusest) kirjutamine, üha enam tundub see olevat (või mis tundub – see ongi) ebarahuldav juhusuhe.
Hea vähemalt seegi, et luulest kirjutamist on mul korda läinud paremini vältida kui proosast kirjutamist.
Eks inimlik edevus tõuka takka (midagi "suurt" ei saa kirjutatud, siis lepid "väikeste otsadega", ei taha ju inimeste teadvusest päris ära ka kaduda), eks puhtalt edevusest panengi siia
lingi tolle kirjutise juurde.

Sildid:

2 kommentaari:

Anonymous Anonüümne ütles ...

Mis silmakirjalik tagasihoidlikkus.. Hea arvustus, hariv ja puha. Rauda on mul endasl raske (igav) lugeda just mainit intertekstuaalsuse e literatuursuse (?) pärast, mistõttu tekib tunne nagu peaks hambaproteesidega porgandit närima. Ebausutav on vist õige märksõna.

kolmapäev, märts 11, 2009  
Blogger Jaanus Adamson ütles ...

Tead, selle asjaga ongi nii, et olen varem ka kuulnud (viimati Jan Kausilt) etteheiteid, et justkui taotleksin lihtsalt teistelt kiitust kui kurdan, et pole ise rahul... siin on tähtis see ISE, iseteadvus, kuidas ise tunned, näiteks sinu tunnustavad sõnad ei lähe mulle tegelikult ses mõttes korda, sõnad "hea arvustus, hariv ja puha" ajavad mind oksele - ma ei taha olla "hea" ja "hariv", ma tahan, et sa loeksid mind ja see MUUDAKS SINU ELU. Kogu see suhtumine, et "noh, mis sa virised siin teesklevalt, kirjutad ju üsna hästi" ei kõlba mulle.
Mina ei elu "käib küll"-maailmas.
Tõsisemalt: ei tulda selle peale, et kirjutajal endal võiks olla tegelikult mingi selline "ideaal", millele ta enda silmis tõepoolest ei vasta, mingi selline hüpoteetiline, väga nõudlik ja intelligentne "ideaallugeja", kes ei ole TAVALINE Sirbi lugeja.
Teiseks - lugeja ei tea, mida kirjutaja tegelikult on mõelnud, kuidas ta mingi kompromissini on jõudnud, mida kirjutises (kas enesetsensuuri või suutmatuse vm tõttu) ütlemata jätnud jne. Ja ta ei tea, mis kirjutajat sisimas närida (häirida) võib.
Aga ma pean meeles, et kurta ja enesekriitiline olla ei tohi - see piirneb arrogantsiga nii või teisiti (miks sa tahad olla parem kui teised, miks sa endaga rahul ei ole?)

esmaspäev, märts 16, 2009  

Postita kommentaar

Tellimine: Postituse kommentaarid [Atom]

<< Avaleht