kolmapäev, 20. veebruar 2008

Kondikava revolutsioonile New Yorgis

18. veebruaril lahkus kirjanik, Prantsuse "uue romaani" ideoloog ja filmirežissöör Alain Robbe-Grillet.
Minu kui noore Tartu Riikliku Ülikooli kirjandustudengi jaoks oli ta (nagu ka Sartre, Butor jt) "iidoliks" juba enne kui teda ise lugeda sain.
Kunagi ostsin Kupra pankrotipesast tema “Kondikava revolutsioonile New Yorgis” – täielik juhus, ma ei olnud kuulnudki, et selline kuulus teos ka meil ilmunud oli (2001. aastal). 90ndatel ilmudes oleks Krull temast kindlasti kirjutanud.
Soovitan. Üks tsitaat sealt romaanist: "Revolutsiooni puhul on kuritegu hädavajalik!" ajas doktor õpetlikult näpu püsti. "Vägivald, mõrv ja süütamised on kolm metafoorset akti, mis aitavad vabastada neegrid, kaltsudes käivad proletaarlased ja mõttetöö tegijad nende orjusest. Aga ka kodanlased pääsevad oma seksuaalsetest kompleksidest."
(lk 119)
Hakkas kripeldama tsitaadis olev viide seksuaalrevolutsioonile (vabanemisele seksuaalkompleksidest).
Kas seda, mida antud teemal on erinevate ideoloogide (Herbert Marcuse jt) poolt manifesteeritud ja mis tänaseks on tõepoolest ka mingil määral realiseerunud (vähemalt ühiskondliku tavateadvuse tasandil), ei ole kuidagi vääralt või lihtsameelselt mõistetud?
Kas eeldatav vabanemine seksuaalkompleksidest (pärsingute kaotamine) ei ole kokkuvõttes hoopis tähendanud neile ANDUMIST?
Kui Robbe-Grillet oli "sado-maso" harrastaja (lubas oma sõbral oma naist küll panna, kuid mitte PEKSTA - see viimane oli tema privileeg), siis - kas ta vabastas end mingist infantiilse algupäraga seksuaalkompleksist või hoopis kultiveeris oma perversiteeti?
Või näiteks kas ekshibitsionist, kes külastab nudistide randa või lihtsalt liputab, tõepoolest VABANEB oma n.ö. kompleksist või hoopis viljeleb seda?
Lühidalt: kompleksi ei saa (psühhoanalüütiliselt) mõista lihtsalt kui vabanemist mingist piirangust.
Kõige olulisemad on seksuaalkompleksi mõistmisel kaks psühhoanalüütilist märksõna: KINNISTUMINE (ehk fiksatsioon mingisse varasemasse, s. t. infantiilsesse arenguetappi) ja KORDAMINE (tuginemine kinnistunud suhtumis- ja käitumismallidele ka hilisemas arenguetapis).

Sildid:

0 kommentaari:

Postita kommentaar

Tellimine: Postituse kommentaarid [Atom]

<< Avaleht