Kaks levinud väärarvamust, mille taha ei tasuks pugeda
1.
"Kui olen vahel puudust tundnud sellest, et mul ei ole ei kirjandusalast ega isegi mitte filoloogilist haridust, rääkimata teadmisi semiootikast, siis nüüd kaldun arvama, et teinekord tuleb see ka kasuks. Ei tea, kas ongi võimalik saada rahuldustunnet või lihtsalt mõnusat lugemiselamust raamatust, mille iga lauset sa oskad lahti harutada, näha selle taga mingeid seoseid maailmaklassika, ajaloo, filosoofia ja millega veel? Äkki on oht, et niimoodi kaob ära lihtne lugemise rõõm?" (Bukahoolik)
Ei ole ohtu!
Ka haritud inimesed oskavad raamatutest lihtsalt mõnu tunda!
2.
"Ausalt öeldes ei oska raamatust midagi kirjutada…. Proosa ilukõne, pealiskaudsele inimesele on see monotoonselt igav või ka tüütu, heal juhul akadeemiliselt mänguline. Aga maitse asi muidugi, ehk polnud tšakrad hetkel valmis selliseks proosapalanguks. Või tõesti on sopakirjanduse lugemine tuimendavalt mõjunud. Või nagu Mihkelson ütleb: lugemisoskuse lamendumine." (Loteriis V. Woolfi "Lainete" kohta)
Mitte lamendumine, vaid lamedus - kujutlus lugemisoskuse kunagisest mittelamedusest on illusioon.
"Kui olen vahel puudust tundnud sellest, et mul ei ole ei kirjandusalast ega isegi mitte filoloogilist haridust, rääkimata teadmisi semiootikast, siis nüüd kaldun arvama, et teinekord tuleb see ka kasuks. Ei tea, kas ongi võimalik saada rahuldustunnet või lihtsalt mõnusat lugemiselamust raamatust, mille iga lauset sa oskad lahti harutada, näha selle taga mingeid seoseid maailmaklassika, ajaloo, filosoofia ja millega veel? Äkki on oht, et niimoodi kaob ära lihtne lugemise rõõm?" (Bukahoolik)
Ei ole ohtu!
Ka haritud inimesed oskavad raamatutest lihtsalt mõnu tunda!
2.
"Ausalt öeldes ei oska raamatust midagi kirjutada…. Proosa ilukõne, pealiskaudsele inimesele on see monotoonselt igav või ka tüütu, heal juhul akadeemiliselt mänguline. Aga maitse asi muidugi, ehk polnud tšakrad hetkel valmis selliseks proosapalanguks. Või tõesti on sopakirjanduse lugemine tuimendavalt mõjunud. Või nagu Mihkelson ütleb: lugemisoskuse lamendumine." (Loteriis V. Woolfi "Lainete" kohta)
Mitte lamendumine, vaid lamedus - kujutlus lugemisoskuse kunagisest mittelamedusest on illusioon.
postitas Jaanus Adamson kell
oktoober 26, 2010
2 kommentaari:
Tänan tähele panemast! Sain oma küsimusele vastuse :) On hea teada, et haridus kedagi ära ei riku. (Ma pean ennast ka ikka haritud inimeseks, kuigi hoopis teisel alal). Tõepoolest, on oluliselt lihtsam ja mõnusam lugeda teksti, millest sa aru saad, mille terminid, väljendid või vihjed on tuttavad.
Meenub, kuidas keskkooli ajal võtsin plaani lugeda läbi kõik Tammsaare teosed, mille ma edukalt täide viisin, välja arvatud "Elu ja armastuse", sest tegin vea ja lugesin kõigepealt läbi mahuka kommentaari. Pärast seda polnud enam mingit mõtet raamatut ennast lugeda, kõik oli juba üksipulgi lahti seletatud - kuidas õigesti suhtuda ja mida arvata.
Järele mõeldes saan aru, et nii "Puhastuse" kui toonase Tammsaare puhul kaotasid lugemise rõõmu ära mitte minu enda teadmised/mitteteadmised, vaid hoopis teiste omad. Ehk jõuan lõpuks arusaamisele, et asi polegi lugejas endas.
Raske juhus, võib-olla et mitte erandlik.
Postita kommentaar
Tellimine: Postituse kommentaarid [Atom]
<< Avaleht