Psühhiaatri pilguga 6 – vanamehelikest ihadest
"Lõpuks tuleb tundeelu märkimisväärse nõrgenemise ja üldise hingeelu progresseeruva lagunemisega seletada ka geniaalse satiiriku imetabast kosjaskäiku (…). Varem ei oleks Gogol söandanud minna kosja noorele neiule, kuna ta teadis, et ei vaja naist, vaid õpilast ja põetajat; teise inimese elu ära rikkuda on ikka väga julm. Kui Vjelgorskaja olekski Gogoli ettepaneku vastu võtnud, siis oleks tema saatus olnud väga kurb."
"(…) tõepoolest, niisugune haiglane ebasiiras tundepuhang võib vahel tabada laguneva hingeeluga vanureid; paraku juhtus nõnda ka geniaalse satiirikuga. Kes poleks kuulnud muldvanade raukade imekspandavatest abiellumistest; kustuva kire haiguslik puhang paiskab niisugused haiged kõige räpasemate kasuahnete naisterahvaste embusse."
Sildid: Gogol, psühhiaatria, Tšiž
2 kommentaari:
Veider, et Tshizh räägib siin muldvanadest raukadest - Gogol oli surres 43-aastane...
Psühhiaatrile tunduski see geeniuse juures väga kummaline - see vaimse vananemise tundemärkide ilmnemine juba 30-ne aastaselt.
Postita kommentaar
Tellimine: Postituse kommentaarid [Atom]
<< Avaleht