Subliimsed objektid

Pani mõtlema, et taoline Ž-logoga aluspükste müük akadeemilise online-ajakirja “kaante" vahel pole pelgalt fun või joke – ka mitte lihtsalt iroonia Žižeki-kultuse, tema kaubastumise, brändistumise suhtes – vaid midagi enamat: ÜLISAMASTUMINE (overidentification).
Ülisamastumine võib - ma rõhutan, VÕIB - mingi ideoloogia, trendi, kultuse jne õõnestamisel olla palju efektiivsem kui iroonia (iroonilise "distantsi” tekitamine), kuna toob varjamatult esile "obstsöönsed” motiivid.
Žižeki kodumaalt Sloveeniast pärit Laibach esindab näiteks ülisamastumist totalitaristlike rituaalide ja kujunditega - selle asemel, et fašismi (totalitarismi v

“In this sense the strategy of Laibach appears in a new light: it "frustrates" the system (the ruling ideology) precisely insofar as it is not its ironic imitation, but over-identification with it - by bringing to light the obscene superego underside of the system, over-identification suspends its efficiency.”
Vt: S. Žižek, "Why are Laibach and NSK not Fascists?"
www.nskstate.com/appendix/articles/why_are_laibach.php
Sildid: muusika, psühhoanalüüs, Žižek
0 kommentaari:
Postita kommentaar
Tellimine: Postituse kommentaarid [Atom]
<< Avaleht