Midlife limbo & literature
Eile üht raamatut lugedes tajusin taas, kuidas vanus on hakanud mõjutama vastuvõttu, kirjeldaksin seda nii:
Alles nüüd saan aru, et noore mehena lugesin alati mingi ebamäärase tundega, nagu valmistaks lugemine mind (nii inimese kui ka spetsialistina) millekski ette. - Milleks? Tulevikuks ehk võimalikkuste paljususeks.
Lugemine oli kui salajane valmistumine kohtumiseks ja toimetulekuks elu võimalustega, see oli investeering tulevikku ja ettehaarav (virtuaalselt juba olemasolev) kogemus millestki, mis võiks (kunagi) olla.
Praegu ma enam nii ei loe -
nüüd tundub iga lugemine täiendavat minu kogemust sellest, mis oleks võinud (kunagi) olla.
Alles nüüd saan aru, et noore mehena lugesin alati mingi ebamäärase tundega, nagu valmistaks lugemine mind (nii inimese kui ka spetsialistina) millekski ette. - Milleks? Tulevikuks ehk võimalikkuste paljususeks.
Lugemine oli kui salajane valmistumine kohtumiseks ja toimetulekuks elu võimalustega, see oli investeering tulevikku ja ettehaarav (virtuaalselt juba olemasolev) kogemus millestki, mis võiks (kunagi) olla.
Praegu ma enam nii ei loe -
nüüd tundub iga lugemine täiendavat minu kogemust sellest, mis oleks võinud (kunagi) olla.
Sildid: kirjandus
postitas Jaanus Adamson kell
september 02, 2009
3 kommentaari:
"Kirjandusel, kirjutamisel, kirjanduslikul väljamõeldisel on lepitav otstarve: see lepitab paratamatuse ainulisust luhtunud võimalikkuste lõpmatusega, tegelikkust tema enese luhtumusliku loomusega."
Jaak Tomberg "Kirjanduse lepitav otstarve"
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/10097/1/tombergjaak.pdf
Kuna mul viidatud pdf lahti ei tule, ei saa täpsemalt vaadata, milles see lepituslikkus seisneb Tombergi arust, ja poleks ka mahti süveneda - aga kõlab ilusti (või nagu üks tõlkebüroo inimene mulle ükskord ühe väljendi tõlke kohta ütles: grammatiliselt on kõik korrektne).
Ma ei oska ka intuitiivselt (või isiklikust seisukohast) öelda, kuidas või kas üldse kirjandus mind millegagi (paratamatuse vm) lepitanud on.
Ja see ei olnud mul (ütlen igaks juhuks) üldse sentimentaalselt mõeldud...
Nojah, komistasin lihtsalt netis Tombergi doktoritööle (see see nimelt on, ja kuna dok. siis kindlasti süvenemisnõudlik;
pdf nt ripakil siin: http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/10097) ja meenus ja andsin oma assotsiatsioonist märku...
Postita kommentaar
Tellimine: Postituse kommentaarid [Atom]
<< Avaleht