reede, 29. jaanuar 2010

Eile suri mees, kes tappis minus kirjaniku


On päris kindel, et Salingeri "Franny ja Zooey" oli üks neid tekste, mille lugemisel adusin lõhestava selgusega, et selleks mul küll eeldusi ei ole…
Puhaku rahus!

Sildid:

2 kommentaari:

Blogger autoriotsija ütles ...

"Franny ja Zooey" on üks sügavamalt, inimlikumalt ja valusamalt tabavaid lugusid, mida kunagi lugenud olen. Kuid teiste rikkus ei muuda meid vaeseks, küllap meil kõigil siiski midagi maailmale anda on, omal moel :)

reede, jaanuar 29, 2010  
Blogger Jaanus Adamson ütles ...

jah, aga Salinger küll ei tahtnud maailmale midagi anda, teda ennast tsiteerides: talle lihtsalt meeldis kirjutada.

laupäev, jaanuar 30, 2010  

Postita kommentaar

Tellimine: Postituse kommentaarid [Atom]

<< Avaleht