Pehmed väärtused

Olen siin varemgi postitanud reklaame, mil kuidagi lugemise või kirjandusega pistmist – seekord siis selline; ei reklaamita küll lugemist, vaid hoopis Darmoni kašmiirkudumeid.

Reklaamiidee (ei tea muidugi kui selgelt teadvustatud) taustaks peaks olema kujutlus sellest, et karmi ja robustse koore all võib mehel tuksuda hell ja pehme süda (tuntud kaunitari ja koletise loost). Agressiivne vorm reedab ikka sisemist nõrkust.
Ja kas ei olegi mitte nii, et äärmuslikku macho’likkust esindavad võika lõustaga Harley-tüübid kipuvad olema need kõige lapsikumalt sentimentaalsed olevused maamunal.
Vältimatu kompensatoorsuse põhimõtet tuleks alati arvestada, nii on Žižek kuskil väitnud, et esimene asi, mis aktiivse ja domineeriva (sadistliku) isiku puhul psühhoanalüütiliselt huvi pakub, on, kus ja mis tingimustel ta on passiivne ja allumishimuline (masohhistlik).