Leari diagnoos

Shakespeare’i kuningas Learile on pandud mitmesuguseid diagnoose – “seniilne dementsus”, “maniakaal-depresiivne psühhoos”, “süüfilise viimane staadium”, “bipolaarne afektiivne häire” jne, jne.
Fiktsioonide diagnoosimisse eitavalt suhtuv Anthony Daniels tuleb välja palju lihtsama, kuid PÕRUTAVAMA selgitusega: vanemaks saades hakkavad inimesed napakamalt käituma lihtsalt seetõttu, et nad muutuvad ROHKEM ISEENDIKS (become more like themselves) – nende põhiloomus tõuseb esile ja hakkab valitsema nende isiksuse üle.
Või vähemalt nii ma välja lugesin, vt: A. Daniels, "Diagnosing Lear" http://newcriterion.com:81/archives/25/06/diagnosing-lear/