Laupäev, 8. oktoober 2011

Saamise-Eesti. Eksistentsialistliku eestluse manifest

1.
Kui eksistents tõepoolest eelneb olemusele, siis ei ole võimalik midagi seletada, viidates eestlase etteantud ja kivistunud loomusele; teisisõnu - determinism ei kehti, eestlane on vaba, eestlane ongi vabadus.
2.
Eksistentsialist arvab, et eestlane on ilma igasuguse toe ja abita mõistetud igal hetkel eestlast leiutama.
3.
Tegelikult on sõnal "eestlus" kaks väga erinevat tähendust. Eestluse all võib mõista teooriat, mis teeb eestlasest eesmärgi ja ülima väärtuse. Eksistentsialist ei võtaks kunagi eestlast lõppeesmärgina, sest too on alati teoksil.
4.
Me ei tohiks ka uskuda sellisesse eestlusse, mida me saaksime kultusobjektiks muuta. Eestluse kultus lõpeb endassesuletud eestlusega, ja tuleb tunnistada, et fashismiga. Sellist eestlust me ei soovi.
5.
Kuid on teinegi eestluse-mõiste, mille põhitähendus on selline: eestlane seisab pidevalt endast väljaspool, tema eksisteerimise viisiks on end väljapoole visandada ja minetada, pealegi saab ta eksisteerida vaid transtsendentsete sihtide poole püüeldes; kuna eestlane ületab ennast ja tunneb objekte vaid seoses selle eneseületamisega, on ta ise oma ületamise südamikuks ja keskpunktiks.
6.
Seda eestlast konstitueerivat seost transtsendentsuse (eneseületuse tähenduses) ja subjektiivsuse vahel (selles mõttes, et eestlane ei ole enesesse suletud) me nimetamegi eksistentsialistlikuks eestluseks.
7.
Eestluseks, kuna sellega tuletame eestlasele meelde, et pole teist seadusandjat peale tema enda ja et oma hüljatuses otsustab ta ise enda eest; kuna näitame, et eestlane ei vii end eestlasena täide mitte enesessepöördumise kaudu, vaid taotledes endast väljaspool asuvat eesmärki - millegi vabastamist või mõnd konkreetset saavutust.

Selgituseks: ülaltoodud tekstilõigud pärinevad J.-P. Sartre'i teosest "Eksistentsialism on humanism" (tlk V. Bohl, Varrak, 2007), tsitaadid niisiis, olen neis sisse viinud vaid paar muutust - asendasin "inimese" "eestlasega", "humanismi" ja "inimsuse" aga "eestlusega".
Postituse ajendiks on ajakirjas Looming käimas olev mõttevahetus Olemasolu-Eestist (Eesti eksistentsiaalsusest, eksistentsialismist kui Eesti kultuurikoodist jms), soovisin Olemasolu-Eestile vastukaaluks seada Saamise-Eesti, olles seejuures võimalikult sartre'ilik (eksistentsialistlikust Eestist rääkijad on siiani lähtunud eeskätt A. Camus' "Sisyphose müüdist": eestlane on nagu Sisyphos ja eesti (kõrg)kultuur ja identiteet on nagu kivid).

1 kommentaari:

Anonymous Anonüümne ütles ...

Aamen punktidele 5. ja 6.
LIsa 5.1.- eestlane aprioorselt on olemuslikult ideede modell ehk keha.
Lisa 5.2. - eestlane võib ületada modelli seisundi juhul kui ületab punktid 5. ja . , laskudes eenevalt maa peale. (Ehk eelkõige kaotades kõik ülimuslikkusele praktiliselt viitavad atribuudid , nagu raha ja eliidile omane vaade (mis emivei on pseudo eestlase puhul))

Laupäev, oktoober 08, 2011  

Postita kommentaar

Tellimine: Postituse kommentaarid [Atom]

<< Avaleht