Be stupid!

Dieseli reklaamid kevad-suveks 2010 (BE STUPID) mõjuvad mulle tegelikult millegi enamana kui ühe järjekordse kampaaniana - tundub, et nad ei ole suunatud mitte lihtsalt ühele sihtgrupile, põlvkonnale, isegi mitte noortele või noorusele (nooruslikule elutundele) kui sellisele - tundub, et nad on märk millestki laiemast, millestki murrangulisest ja isegi pöördumatust.

Tähelepanuväärsel viisil kujutavad reklaamid endast stupiidse (s. t. otseselt arukusele vastanduva) eluhoiaku illustratsioone ja vastavaid manifesteeringuid (Dieseli saidilt saab ka pikemalt lugeda: "... Smart may have the brains… but stupid has the balls. The smart might recognize things for how they are. The stupid see things for how they could be. Smart critiques. Stupid creates. Smart may have the plans… but stupid has the stories. The stupid isnt afraid to fail. The stupid know there are worse things than failure… like not even trying").

Niisiis sõnades küll meelelisuse, loovuse, seikluslikkuse, vabaduse jne väärtustamine, kuid kas pole see sisult siiski vaid diibina mõjuda tahtev suitsukate debiilsuse (totruse, süüdimatuse ja ajuvabaduse) ülistamisele: ideaaliks ei ole mitte (igavene) Noorus oma traditsiooniliselt üllates, romantilistes, progressiivsete jne kvaliteetides, vaid spetsiifiliselt kaasaegne infantilism.

Ja kas pole nii, et Dieseli turundusosakond ja agentuur Anomaly lihtsalt üritavad üleüldisest infantiilistumise-rongist mitte maha jääda (ajaga kaasas käia tahtes tuleb vaimset latti lasta paratamatult madalamale).
Diesel on, pangem tähele, siiski edurinnas, ta justkui ütleks meile: oli aeg, kui reklaamid olid enamasti suunatud justkui igavestele noortele (õhutades igavest noorust), nüüd on nad juba varjamatult suunatud igavestele alaealistele (jää lapsikuks, be stupid!).