Baracki-karisma

“Rasketel aegadel on eriti oluline, et karismaatiline liider, kellesse rahvas usub, asuks riiki juhtima…“

“Vaatlejate hinnangul suutis Barack Obama oma isikliku karismaga valijaskonda innustada…“

“Obama ei ole mitte ainult karismaatiline kõnemees…”

"Obama on noor ja karismaatiline liider, kellel on piisavalt intellekti…“

"Karismaatiline, kuid poliitikas suhteliselt noor Obama kompenseeris neid puudujääke…"
"See, mida Obama on näidanud oma poliitilise talendi, intuitsiooni, intelligentsuse ja karismaga…"
Jne, jne.
Alates tipp-poliitikute sõnavõttudest kuni suvaliste kommijate postitusteni, üks on selge -

Obama on karismaatiline,

karismaatiline,

karismaatiline,

karismaatiline,

karismaatiline...

Ma eriti ei jälginudki Ameerika presidendi valimisi, aga Obama karismaatilisuse PAPAGOILIK korrutamine jäi silma ja kõrvu ja tekitas minus niiöelda tunnetusliku ebakõla ("kognitiivse dissonantsi").
Ehk siis – see, mida ma temast KUULSIN (mida mind taheti temast arvama panna), ei vastanud sellele, mida ma NÄGIN, ja kuigi ma sellesse ebakõlasse siis ei süvenenud, jäi see ikkagi kripeldama...
Kust otsast Obama siis NII karismaatiline on (või tuleks NÜÜD juba öelda, et OLI) –

sellist iseloomustust ei jagata ju niisama lihtsalt suhteliselt meeldivatele, nooruslikele ja oskuslikult laveerivatele kõnemeestele (eriti sellisel suurel suurte esinejate maal nagu Ameerika).
Teleintervjuude põhjal jäi mulje, et vähemalt iga teine Obama ameeriklasest toetaja, aktivist oli karismaatilisem (kiirgavam, veendunum, mõjuvam) kui Obama…
Kuigi Obama karismaatilisust pidevalt rõhutati (kas ei tekita see juba iseenesest kahtlusi - mida sellega varjata püütakse? tema "kahvatust"?), ei innustanud valijaskonda mitte niivõrd tema ISIKLIK karisma, vaid miski "objektiivsem"...

Ja veel,

minu isikliku karisma-lokaatori kohaselt on Michelle isiksusena kõvasti karismaatilisem.